Meditatsioon ja jooga kui eneseabi- ja arenguvõimalused muutuvad Eestis üha populaarsemateks, üha rohkem inimesi tahab neis kaasa lüüa, aga esimeseks komistuskiviks on teadmatus ehk siis see, kui ei saa aru, mida meditatsioon üldse endast kujutab.
See hirmutab ja peletab mõndagi inimest ning võib jätta ära selle esimese sammu, mida on vaja, et elu põhjalikult muutuks. Alljärgnevalt selgitame, mida meditatsioon tähendab ja mis kasu sellest igaüks võiks saada ning seda legendaarse õpetlase Osho kogemustele tuginedes.
Meditatsioon tähendab mõistuse väljalülitamist
Meditatsioon on teaduslik meetod, et tõsta oma teadlikkuse taset, liikudes mõistusest kaugemale, saades teadlikuks nii iseenda põhiolemusest kui kogu ümbritsevast.
Lapsepõlvest saati on meid õpetatud ainult uurima ja tõestama asju välismaailmas. Keegi pole meid õpetanud vaatama enda sisse, leidma ja tõestama midagi enda sees. Seega me võõrandume iseendast, proovides tuttavaks saada teistega. Iseenda mõistmise puudumine on üks peamisi põhjuseid, miks meie suhted teistega ei pruugi toimida nii, nagu me sooviksime ning miks meie elus on tihtipeale segadus või pettumused.
Väga väike osa meie mõistusest on haaratud formaalsesse haridussüsteemi. See osa mõistusest, mis magab ja unistab – suur osa alateadvusest, mis on meie kõigi kogemuste veekogu, jääb teadmatusse, see ei allu mingile kontrollile. Ei ole ühtegi teist meetodit peale meditatsioonitehnikate, mis võimaldab arendada kontrolli oma kogu mõistuse totaalsuse üle.
Liigu kaugemale sellest, mis toimub peas
Meditatsiooni eesmärk on minna kaugemale mõistusest ja kogeda oma põhiolemust, mida on kirjeldatud kui rahu, õnnelikkust ja õnnistust. Kuid nagu kõik, kes on proovinud mediteerida, on kogenud, et mõistus iseenesest on suurim takistus, mis seisab meie endi ja selle teadlikkuse vahel. Mõistus ei allu distsipliinile ega reeglitele ja ta võitleb vastu igale katsele püüda teda distsiplineerida või juhatada teda teatud teekonnale. Mõistusel on iseenda mõistus. Seetõttu mitmed inimesed istuvad meditatsioonis ja kogevad ainult fantaasiaid, unistusi ja hallutsinatsioone. Nad kunagi ei omanda seda vaikust, mis eristab tõelist sügavat meditatsiooni kogemust.
Meditatsioon on praktiline vahend iseenda lõõgastumiseks, lastes lahti eelarvamustest ja mõjutustest ning vaadates seda, mis tegelikult on, avatult ja selgelt. See on viis mõistuse treenimiseks, et sa ei oleks segatud ja haaratud tema lõputusse kiunumisse. Meditatsioon õpetab sind süstemaatiliselt avastama oma sisemisi dimensioone. See on pühendumine, mitte käsk. Sa pühendud iseendale, oma sisemisele teekonnale ja eesmärgile õppida ennast tundma. Aga samal ajal ei tohiks õppimine olla lõõgastunud ja vaikne ega saada religioosseks rituaaliks; see on inimese keha universaalne vajadus.
Kuidas selgitab meditatsiooni olemust Osho?
“Meditatsioon on puhkus, täielik puhkus, kõikide tegevuste täielik peatumine füüsiliste, vaimsete, emotsionaalsete. Kui sa oled niivõrd sügavas puhkuses, et midagi ei liigu sinus, kui kõik niinimetatud tegevus peatub – just kui oleksid sügavas unes, kuid siiski ärkvel – siis sa saad teadlikuks sellest, kes sa oled. Äkitselt avaneb aken. Seda ei saa avada läbi pingutuse kuna pingutusega kaasneb pinge – ja pinge on meie kogu viletsuse põhjuseks. On väga fundamentaalne mõista, et meditatsioon ei ole pingutus.”Osho
“Inimene peab käsitlema meditatsiooni mänguliselt, peab õppima seda nautima kui midagi lõbusat. Inimene ei tohiks suhtuda sellesse tõsiselt – olles tõsine, jääd sa sellest ilma. Inimene peab sisenema sellesse rõõmsalt. Ja peab olema teadlik, et see on, nagu vajuksid aina sügavamasse puhkamisse. See ei ole keskendumine, just vastupidi, see on lõõgastus. Kui sa oled täiesti lõõgastunud, siis esmakordselt hakkad sa tunnetama oma reaalsust; sa seisad silmitsi iseenda olemusega. Kui sa oled haaratud tegevusse, siis sa oled nii hõivatud, et sa ei näe iseennast. Tegevus loob palju suitsu sinu ümber, see tõstab palju tolmu sinu ümber; seega kogu tegevus peab lõppema, vähemalt paariks tunniks päevas. “Osho
“Meditatsioon ei ole midagi seotud mõistusega, see on midagi kaugemal mõistusest. Esimene samm on suhtuda sellesse mänguliselt. Kui sa suhtud sellesse mänguliselt siis ei saa mõistus sinu meditatsiooni hävitada. Vastasel juhul muudab mõistus selle järjekordseks ego mänguks ja muudab sinu väga tõsiseks. Sa hakkad mõtlema, “Ma olen suur mediteerija. Ma olen suurem kui teised inimesed ja kogu maailm on maine – ma olen religioonne. Ma olen vooruslik.” See on see, mis on juhtunud tuhandete niinimetatud pühakute ja moraalijüngritega: nad lihtsalt mängivad peeneid ego mänge.” Osho
Osho teeb meditatsioone kaasaegse keskkonna inimestele
Osho aktiivsed meditatsioonid on teaduslikult loodud Osho poolt, mis võimaldavad meil teadlikult väljendada ja kogeda allasurutud tundeid ja emotsioone ja õppida vaatlema oma käitumismustreid uuel viisil.
“Tänapäeva inimene on muutunud niivõrd palju, et tal on vaja uusi meetodeid. Kaootilised meetodid on vajalikud, kuna tänapäeva inimese mõistus on kaootiline. Tehnikad peavad võimaldama kaost. Ning kaost, mida saab välja elada turvalisel viisil, enne kui meditatsiooni efektid on tunda.“ Osho
OSHO Rahvusvaheline Meditatsiooni Keskus on eriline puhkusepaik, mis asub Indias, Mumbaist umbes 160 km kagu pool, tänapäevases Pune linnas. Meditatsiooni Keskus laiub 28 aakri suurusel silmapaistvate aedadega maa-alal, kaunite puualleedega elukvartalis.
Eestis korraldab Osho meditatsioone ja kursusi Osho Meditatsiooni Keskus Eestis, mis on Osho Rahvusvahelise keskuse haru.
